Olen viimasel ajal palju mõtisklenud selle üle, kui tugevalt ja pidevalt meie lapsed on ümbritsetud stiimulitest. Me elame külluslikus maailmas, kus kõike on palju – kõik on käeulatuses või ühe nupuvajutuse kaugusel. Ometi paistavad inimesed olevat rohkem ärevuses ja elavat justkui suures puudustundes.
Laste maailm on täis pidevat „uut“ – uued mänguasjad, uued tehnikavidinad, uued elamused ja kogemused. Justkui peaks lapse arengu toetamiseks kogu aeg midagi lisama, midagi pakkuma, midagi organiseerima.
Olen laste laagreid ja vabamängu kohtumisi korraldades üha enam märganud, et paljud lapsed ei oska enam igavustundega toime tulla ega selles orienteeruda. Nad justkui ei teagi, et nemad saavad valida, otsustada ja kujundada oma aega nii, et see oleks nende jaoks põnev.
Kuigi me kõik teame, et igavus on tegelikult loovuse algus. Miks me täiskasvanutena siis ikkagi seda lapse igavust nii väga pelgame?
Pühad on peagi saabumas – aeg, mis toob lastele suuri ootusi ja lapsevanematele veidi ärevamaid hetki. Kuigi ma soovin kogu südamest toetada Eesti väikeettevõtjaid ja hindan väga nende pingutusi, tahan siiski meelde tuletada, et lapsed ei vaja kogu aeg midagi uut ja uhkemat, ega ka kodust väikest lõbustusparki.
Iga kord, kui otsid lapsele uut kingitust või planeerid pere vaba aega, mõtle hetkeks:
millal viimati sa veetsid lapsega aega nii, et ei vaadanud kella ega mõelnud juba järgmisele nimekirjale, mis kõik vaja ära teha? Lapsed vajavad kõige rohkem lapsevanema kohalolu – kedagi, kes päriselt kuulab, hoolib, mängib ja on lihtsalt olemas. See on see turvatunne, millest kasvavad välja enesekindlad ja loovad inimesed.
Lase lapsel juhtida!
Liiga sageli kipume täiskasvanutena omi mõtteid domineerivalt väljendama ja pakkuma lastele ka mängu ideid. Tegelikult on kõige maagilisemad hetked need, kui laps juhib ja sina lihtsalt järgned. Need mängud arendavad loovust ning tõstavad enesekindlust ja vastutustunnet. Vahel aga mõni laps ei julge või ei taha võtta eestvedaja rolli. Seal võib olla palju erinevaid põhjuseid, miks see nii on. See aga ei pruugi tähenda, et laps ei vaja oma juhitud mängu. Tehke esimene ring mängust nii, et sina juhid teda ja võibolla siis on laps juba julgem juhi rolli üle võtma.
Siin on mõned mängud, mis on meie peres saanud lemmikuteks – lihtsad, spontaansed ja ei vaja ühtegi uut vahendit/mänguasja. Neid mänge saab mängida kodus, õues, vanaema juures või kasvõi lennujaamas oma lendu oodates. Oluline pole koht ega ilm, vaid kohalolu – see, et te teete midagi koos.
Leia üles oma lapsemeelsus, lase fantaasial lennata ja veeda üks päriselt ühine pärastlõuna oma lapsega.
1. Hakkame voolima
Ütle lapsele: „Täna oled sina skulptor ja mina olen savi.“
Laps saab sind käte või sõnade abil „voolida“ – „nüüd oled mägi“, „nüüd oled puu“. Kui laps juhib ainult sõnadega, uuri juurde, kui kõrge mägi ma olen? Kus täpsemalt puu oks asub? Julgusta last ennast puudutuste abil juhtima.
2. Roboti mäng
Sina oled robot ja laps on sinu juht.
„Robot, tõsta käsi! Robot, tantsi!“ – ja sina kuuletud.
3. Juhendatud joonistus
Laps ütleb, mida joonistada, ilma et ütleks, mis pilt kokku tuleb. “Joonista kollane ring! Tee kolm kriipsu vastu ringjoont! jne Tulemused on sageli naljakad ja loovad.
4. Katsu ja arva
Lapsevanem hoiab silmad kinni. Laps juhib vanema oma valitud kohta ja annab talle katsuda mõne objekti. Lapsevanem peab arvama, mida ta katsub. Avalikus kohas seda mängu mängides võib laps väikeseid objekte leida sinu käekotist ja anda sulle vaikselt arvamiseks pihku.
5. Tee minu järgi
Laps näitab ette erinevaid liigutusi ja vanem proovib neid järgi teha. Kui on vaja liikuda ühest punktist teise, siis võib laps juhendada, milliste sammudega liigute.
Kui sa oled nagu mina ja soovid mängude kaudu lapse arengut toetada, siis proovi ka neid ideid. Eelista nendes mängudes mänguasju, millega pole juba mõnda aega kodus mängitud, kuid laps pole veel neist välja kasvanud. Kui soovid, et peale ühist mängu jätkab laps iseseisvalt tegutsemist, siis võib abiks olla, kui valid mängimiseks avatud mängu toetavad vahendid – (magnet)klotsid, loomafiguurid, plastiliin, rongiraudtee, mänguautod vms, mis su last võiks huvitada.
1. Mänguasjade aardejaht
Peida mõni juba unustatud mänguasi kapi otsa või sahtlisse ja joonista lapsele lihtne kaart või vihjete rada. Vali raskusaste vastavalt oma lapse võimekusele.
2. Salapärased kingitused
Paki karbi või kanga sisse paar väikest eset ja tehke üksteisele kingitusi. Harjutage pakkimist. Vastavalt lapse vanusele vali keerukuse aste. Kingituse sisu võib proovida ka ära arvata.
3. Postiljon
Meisterdage lapsega koos postkasti ja voltige ümbrik. Kirjutage üksteisele lühikesi kirju või joonistage pilte. Saatke neid teineteisele postkasti kordamööda.
4. Paki kotti
Võta üks kott ja pane sinna erinevaid koduseid asju. Peida nende vahele lapse lemmik mänguasi. Palu lapsel see ese üles leida. Sama oluline kui asja otsimine on ka asjade kotti tagasi panek (pakkimine) ja enda järgi puhtuse märkamine.
5. Mis see on ja milleks seda kasutad
Võta üks ese, näiteks jäätisepulk, ja mõelge, mis see veel olla võiks ja mida kõike sellega teha saab. Nt: See on pliiats ja ma joonistan sellega sulle pildi.
Meie lapsed ei vaja pidevalt uusi ja uhkemaid asju ega ka täiuslikke vanemaid, kes on põhjatu rahakotiga ideaalsed meelelahutajad. Lapsed vajavad päris lapsepõlve. Sellist, kus on aega, vaikust, igavust ja nalja ning sellist vanemat, kes on päriselt nende kõrval kogu oma tähelepanuga. Nii et enne, kui jooksed järgmist pereüritust planeerima või ostu tegema, hinga hetkeks sisse ja vaata oma last. Võib-olla on just see vaikne, mänguline hetk – ilma kellata ja ilma kavata – see, mida ta mäletab kõige kauem.
SEIKLUSHOOV 