Esmaspäeval toimus inspireeriv veebihommik hariduspsühholoog Grete Arroga. Kuigi kohtumine kutsuti esialgu ellu koduõppe perede vajadusi silmas pidades, pakub see rikkalikult mõtteainet ka õpetajatele ja lapsevanematele, kes mängivad olulist rolli lapse kujunemisel iseseisvaks õppijaks.
Kohtumise keskmes olid laste arenguetapid õppimise, enesejuhtimise ja motivatsiooni seisukohast. Arutlesime efektiivse õppimise põhimõtetest ning praktilistest viisidest, kuidas toetada last iseseisvaks õppijaks kujunemisel.
Olgugi, et veebihommik keskendus eelkõige 7+ vanuses lastele, toonitas Grete Arro, et õppimise alus pannakse tegelikult juba lapse esimestel eluaastatel. See, milline õppija on laps kooliteed alustades, sõltub suuresti varajase lapsepõlve kogemustest.
Arro sõnul algab õppimine seal, kus laps peab pingutama. Juba väikestele lastele tasub anda võimalus pusida tegevustes, mis neid huvitavad. Kui laps pole abi palunud, ei ole mõistlik kohe sekkuda. Kui ta lõpuks abi küsib, võib see tähendada mitmeid asju: Võibolla tal on vaja lihtsalt sinu kohalolu. Võibolla ta vajab julgustust uuesti proovimiseks. Võibolla on tal hoopis vaja abi mõne konkreetse liigutuse õppimisel või käeasendi muutmisel. Aga võibolla ta vajab hoopis sõnalist nõuannet, mida teha teisiti, et ülesanne edukalt sooritada. Oluline on olla uudishimulik ja märgata, kus asub lapse raskuskoht. Seejärel saab hinnata, kas ja kui palju on täiskasvanu sekkumine tegelikult vajalik. Äärmiselt oluline anda lapsele aega ja luua keskkond, kus ta saab turvaliselt harjutada pingutamist juba väga varajasest east alates. Ka frustratsioon ja suurte tunnete kogemine selle juures on loomulik osa õppimisprotsessist. Ka see ei tähenda, et laps soovib, et sa teed asja tema eest ära.
Lapse pingutust tasub alati tunnustada, mitte keskenduda ainult lõpptulemusele. Lõpptulemuse tõstmine esile võib luua välise motivatsiooni, mida hiljem koolieas sageli soovime muuta. Pingutuse ja teekonna tunnustamine aitab aga arendada lapse sisemist motivatsiooni, mis on õppimise ja iseseisvuse vundament.
Kui lapse kõne areneb, hakkab ta esitama palju küsimusi. Iga küsimus on õppimise hetk, mida ei tasu kasutamata jätta. Kui laps esitab küsimuse, ei maksa vastust kohe ette anda, vaid tasub hoopis vastu küsida mõni küsimus, mis paneks teda vastusele ise mõtlema. Koos arutlemine teema üle ja vajadusel lisainfo otsimine annab lapsele võimaluse paremini seoseid luua ja teemat mõista. Väikelapsed kipuvad sageli kordama samu küsimusi. Siin tuleb kindlasti meeles hoida, et see ei ole kius, vaid viis teema paremini mõistmiseks. Tasub meeles pidada, et see etapp on mööduv.
Praktilised soovitused lapsevanematele:
Lase lapsel pusida ja pingutada.
Jälgi, millal ja millisel viisil laps abi vajab.
Loo keskkond, kus laps saab turvaliselt eksida ja õppida.
Tunnusta pingutust ja teekonda, mitte tulemust.
Vastake lapse küsimustele viisil, mis julgustab teda ise mõtlema ja avastama.
Kui ka sind huvitavad uuema aja õpikäsitlused ja soovid tõhusate õpimeetodite kotha täpsemalt kuulda, kirjuta aadressil seiklushoov@gmail.com.
SEIKLUSHOOV 