Lasteaiaga harjutamisest

Peaaegu sügis käes ja lasteaiaga harjutamine käib hoogsalt. Sotsiaalmeedia kanalites kõlab palju lapsevanema appi hüüdeid „Kas päriselt ka see on normaalne?“  Olles oma üht last harjutanud 2 korda lastehoiuga (1a6k ja 3a) ning ühe korra lasteaiaga (2a3k) otsustasime, et meie pere saab teisiti hakkama…. see viis sinna maale, et oktoobris 2021 sai loodud oma kodune lastehoid. Meie soov on pakkuda päriselt lapsest lähtuvat ja lapsevanema võimalusi arvestatav harjutamisaeg. Loodan, et selline mõtteviis jõuab ka teistesse hoidudesse ja lasteaedadesse!

Üks põhilisemaid lahkarvamusi tekitav osa on, kui kaua võib lapsevanem lapsega hoius/lasteaias kaasas käia. Õpetajad kipuvad arvama, et kui lapsevanem on liiga kaua lapsega kaasas, siis laps harjub sellega ära ja tal on keerulisem üksi sinna jääda. See võib olla tõsi, kuid alati siiski mitte. Kui laps ei ole nõus jääma rühmaruumi üksi ajal, mil vanem kasutab WC-d või kõrval ruumis vett joob, siis ilmselgelt ei ole ta 3 päeva pärast valmis olema rühmas ilma oma vanemata. Kui lapsevanem istub ühes kohas ja laps saab omas tempos ümbrust uudistada, tutvuda õpetajate ja teiste lastega, vajadusel turvatunnet vanema juures laadides… siis on tal ju palju turvalisem tunne kui üks päev lapsevanem enam kohapeal ei ole. Jah, see ei välista lapse suurt emotsioonide puhangut kui see samm tuleb ette võtta… kuid kindlasti on lapsel kergem, kui tal on turvaline inimene kõrval, kellele oma raskeid emotsioone kurta. Palju räägitakse ka sellest, et kui laps ei kohane, siis järelikult lapsevanem ei ole valmis lapsest lahti laskma. Võibolla see tõesti ka nii on. Seljuhul järelikult vajab seda pikemat harjutamisaega lapsevanem. Ja kui tal selleks võimalus on, siis miks mitte seda turvatunnet ka lapsevanemale pakkuda? Näidata, et tõesti, ta lapsel on siin meie juures turvaline. Jah, see võib olla veidi ebamugav kui lapsevanemad pikalt kohapeal jälgivad sinu tegevust. Justkui keegi kontrollib iga sinu liigutust, iga sõna mida sa kasutad jne. Samas, kui sa valid töö inimestega, siis see kontroll ongi koguaeg olemas ja see kontroll distsiplineerib end ja oma emotsioone püüdlikumalt reguleerima. Me kõik oleme inimesed ja eksime vahel… ka lapsevanem saab sellest aru. Või kui ei saa ja leiab, et ta ei soovi enam oma last sellesse hoidu/lasteaeda viia, siis ka see on ju aktsepteeritav. See on tema valik ja elu läheb edasi.

Mina tahaks siinkohal julgustada, et õpetajad ei peaks pelgama lapsevanemaid. Pigem võiks neid lisakäsi just kasutusele võtta. Kui lapsevanem on lasteaias/hoius kaasas, siis on ta olemas kõikide laste jaoks. Nt, aitab riietada ka teisi lapsi, kingast liiva välja võtta, mütsi silmadelt kohendada vms. Samuti võib neil paluda teha ära mõni rutiinne tööke (lasteaias eriti kipub neid šabloonide järgi lõikamisi vms olema hulgaliselt, mida õpetajad kipuvad tegema oma pere või öötundide arvelt). Miks mitte lasta neid lõikamisi, jooniseid jne teha lapsevanemal, kes veel lapsega harjutamas? Meil nt aitas üks lapsevanem korjata talveks vitamiine sügavkülma ja mõned isad on saanud aidata kergemates ehitustöödes. Ja päriselt, lapsevanema silmis on kergus kui ta saab aidata 😉

Minu kogemuste pagas on näidanud, et päriselt ongi iga laps erinev. Mõni saab kenasti hakkama juba esimesest päevast, teisele piisab nädalast koos vanemaga olemisest, mõnel tekib tagasilöök peale esimest haigusperioodi ja mõni vajab kohaga harjumiseks oluliselt rohkem aega. Õpetajate töö on olla olemas ja toetada laste emotsioone. Kuidas seda kõige paremini teha, on muidugi täiesti eraldi teema.

Lapsevanemale olen mina koostanud sellise väikese meelespea:

HARJUTAMISEST

  • Lapse hoidu harjutamise aeg säti võimalusel ühe lapsevanema puhkuse ajale.
  • Peale hoius veedetud päeva vajab laps oma vanema jäägitut tähelepanu – kallistusi, vestlusi, mängu, müramist. Ole valmis ka aktsepteerima suuri emotsioone ning maandama vajadusel pingeid (müramine on teadaolevalt hea pingete maandaja).
  • Anna lapsele aega harjumiseks ja kohanemiseks uue keskkonnaga/uute inimestega. Tutvusta lapse jaoks olulisi ruume ja päevakorda.
  • Võid hoius käia kaasas nii kaua, kuni sinu laps seda vajab.
  • Harjutamise ajal väldi lapsega hoius koos mängimist. Pigem anna lapsele võimalus iseseisvalt valida mäng siis kui ta on selleks valmis. Ise distantseeru. Kui lapsel on abi vaja, julgusta teda pöörduma juhendaja poole.
  • Teavita last alati enne kui lahkud.
  • Loo hoiu rütm ka kodus (söömised ja magamised)

Kergust kõigile harjujatele!

Lisa kommentaar