See talv on meid õnnistatud imelise lumise ilmaga. 2 kuud on saanud meie pisikesed ja suured põnnid mõnusa üldfüüsilise trenni. Mänguplatsi lumest puhastamine, paksus lumes sumpamine, lumehangede otsa ronimine, lumme lükatud radadel jooksmine, lumekoobaste kaevamine, lumetunnelist läbi roomamine, jäisel teel kõndides tasakaalu hoidmine ning lumehange hüppamine on vaid lühike nimekiri tegevustest, millega õuelapsed igapäevaselt tegelevad.
Kuid on teada, et väikelaste puhul on ka peenmotooriline areng just kõrgfaasis. Kui keelelist, matemaatilist, sotsiaalset ja ka erinevate meelte arengut saab õuetegevustesse mõnusalt siduda, siis peenmotoorika arengut on talvel õues üpris keeruline toetada. Seetõttu on meil toas just sellele arengule vastavad tegevused riiulitel aukohal. Vahel on päris keeruline veenda lapsi õue minema – vaja veel lükkida viimased helmed traadi otsa, paigutada herneid mudelauto kasti, lõigata paberiribad tükkideks jne. Vahel nõuab see täiskasvanuna päris palju tööd, et lahti lasta enda seatud päevakavast/ideaalidest – saab mitmeid kordi hingata ja vabastada emotsioone, jälgida laste imepäraseid liigutusi, loovust ja leidlikust. Kui siis lasta neil veel panna puslet kokku, kaaluda ja uurida kriiditükke või voolida pallikesi voolimismassist…. ja kui kõik vajalik on tehtud, tulevad nad ise esikusse riideid otsima, et õue minna. Rõõmsalt – sest nüüd on nad valmis. Õues on siiski mõnus!
SEIKLUSHOOV 